Muru rajamine
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Teostame kõik tööd nii koduaias kui kortermajade õuealadel, mida on vaja kauni ja vastupidava muru saamiseks. Muruplatsi võib rajada seemnekülvina, siirdemuruna (rullmuru, muruvaip) või ka murukivina. Ettevalmistustööd on ühtmoodi kõikide murutüüpide korral. Ilus ja kauakestev muru saab alguse korralikult ettevalmistatud pinnasest. Hea muru saamiseks on tähtsateks teguriteks muld, kvaliteetne muruseeme, kliima ja hilisem hooldus. Suurt tähelepanu tuleb pöörata enne muru rajamist maa-ala veerežiimile. Vajaduse korral tuleb seda, kas drenaaži või vettpidavamate täitepinnaste abil muuta.


Mullatööd:
  • Krundi ettevalmistamine ja vastavalt pinnasele ka vajalikud mullatööd:
  • Säilitatava taimestiku kaitsmine ning kändude, kivide, prahi ja vana rohumätta eemaldamine. 
  • Vertikaalplaneerimine ettenähtud kõrgusteni, teede aluste kaevamine, veekogu süvendi tegemine, istutusaladest ebasobiva pinnase-eemaldamine.
  • Drenaaži ja kastmissüsteemide rajamine ja paigaldamine.
  • Muldade kohalevedu istutusalade ja muru jaoks ning uue mullaga katmine, tasandamine ja rullimine.

Muruseeme:

Parim aeg muru rajamiseks on kevadel (aprillist mai keskpaigani) või hilissuvel (juuli lõpust septembri alguseni). Seemned võib külvata veel ka hilissügisel just enne maa külmumist, nii alustavad need idanemist alles kevadel. Muudel aegadel on väga tähtis hea kastmisvõimaluse olemasolu. Vastrajatud muru tuleb kuivade ilmadega kasta üle päeva. Avatud ja tuulises kohas isegi iga päev, et olla kindel heas tulemuses.
Erinevate koostistega muruseemnete valik on väga lai. Hea on kasutada valmis murusegusid. Muruseemne valimisel on põhilised tegurid millega arvestada: muru otstarve, st. kuidas või milleks me rajatud muru kasutame ja koht, kuhu muru rajame, millised on looduslikud tingimused, kas muru kasvab varjulises kohas või päikesele avatult. Tavalises koduaias võiks otstarbe järgi jagada murud kas ilumuruks või tallamiskindlamaks pallimuruks. Erinevad on ka muru valikuvõimalused, kui rajatakse suurte haljasalade universaalmuru, spordiväljakute ja koduõue muru jne.

Enamlevinud seemnesegud on:
  • Koduõue muru – väga hea tallatavuse ja vähest hooldust vajav muru. Sobib nii    päikesele avatud kui poolvarjulisse kasvukohta. Segu koosneb erinevatest taimesortidest.
  • Varjumuru – hea tallatavusega erimuru poolvarjulisse kasvukohta, kuid kasvab väga hästi ka põuakindlas päikeselises kohas.
  • Inglise muru – dekoratiivne ja tihe muru, mida võiks nimetada ökonoomseks muruks, sest kasvab aeglaselt ja vajab niitmist harvemini kui teised murud. Sobib päikesele avatud kuni poolvarjulisse kasvukohta, põuakindel.
  • Pallimuru – sobib kohtadesse, kus muru peab vastu pidama väga tugevale tallamisele ning sobib ka palliplatsidele, väljakutele jm. 
Muruseemnesegu segatakse läbi, et seemned jaotuksid ühtlaselt. Külvatakse harilikult kahes jaos, kõigepealt pikisuunas ja siis vastupidi põikisuunas. Tuleb jälgida külvisenormi, mis on umbes 2-3 kg / 100 m2 . Külvata võib käsitsi või masinaga. Oluline on jälgida, et ei jääks külvamata laike. Teeäärsed ja suurema koormusega aladel võib külvinormi suurendada. Külvatud seeme rehitsetakse mulda. Optimaalne külvisügavus on 1cm. Peab jälgima, et muruseemned saaksid ühtlaselt mulda, osa muruseemet jääb ka mulla peale. Kui kompostmulda ei ole kasutatud siis peaks ka väetama. Hea on koos muruseemnega sisserehitseda ka muruväetis, mis annab hea kasvualguse murule. Peale murukülvi rullitakse maa üle, et seemned saaksid parema kontakti mullaga. Ei tohi rullida märga mulda. Pärast rullimist võib mullapinna katta paari mm-se liiva- või turbakihiga, mis vähendab vee auramist mullast ja kaitseb muruseemneid lindude eest.
Muru peab kastma tihti, ja vähese kogusega korraga, peab jälgima, et veesurve ei uhuks seemneid koos mullaga minema. Kõige parem on kasutada vihmutit, mida peab tihti edasi tõstma. Kui ei ole võimalik muru pidevalt kasta, tuleb oodata kuni hakkab vihma sadama, siis hakkab ka muruseeme idanema. Värske muruoras on väga põuakartlik.
Muru on soovitav esimest korda niita, kui taimed on umbes 10 – 12 cm kõrgused. Olenevalt seemnesegu koostisest ja ilmastikust toimub see 4 kuni 6 nädalal peale külvi. Esimesed niitmised teha 5-6 cm kõrguselt, taimelt niidetakse maha üks kolmandik pikkusest. Esimesel niitmisel tuleb kindlasti kiiresti eemaldada niidetud rohi. Edaspidi vähendatakse niitmiskõrgust ja niitmiskordade vahet.


Siirdemuru ehk rullmuru ehk muruvaip:

Muru rajamine siirdemuru teel kujutab endast ettaevalmistatud mullapinnale mururullide lahtirullimist ehk siirdamist. Pinna ettevalmistamine ei erine külvi teel rajatava muru pinnasetöödest. Siirdemuru on ettekasvatatud (üldjuhul 1,5-2 aastane) umbrohuvaba murukamar, milline lõigatakse põllult selleks ettenähtud masinaga. Kamara paksus on ca 2,5cm. Levinumalt pakutakse siirdemuru 1m2 suuruste rullidena. Rulli kaal on sellisel juhul 20-25 kg sõltuvalt niiskussisaldusest.  Muruvaiba tellimisel tuleks arvestada 100 m2 kohta 1-2 m2 lisaks, kui on vaja palju muruvaipa tükeldada. Paigaldamata muruvaipa peab kaitsma läbikuivamise eest, paigaldus peaks toimuma 48 tunni jooksul. Muruvaipa peaks paigaldama nii, et välditaks liigset lõikamist, alustades pikematest lõikudest, vältima peaks ka jätkukohtade ühele joonele sattumist. Muru rullitakse lahti selleks ettevalmistatud, väetatud ja tasandatud mullale, paksusega vähemalt 15 cm. Muru püsiväetist segada mulda 30-40 gr/ m2 le.
Muruvaipa võib paigaldada maa sulamisest kuni külmumiseni. Taimkatte peale ei tohi paigaldada, ainult mullaga otsekontakti, et juured saaksid juurduda. Juhul, kui tahetakse vana muru uuendada, tuleb see eelnevalt ära freesida. Murualune pind peab olema hästi tasane, ei tohi olla lohkusid. Mururibad asetada tihedalt üksteise kõrvale, et ei jääks vahesid, seejärel mururibad kinni vajutada. Nõlvakute ja järsakute puhul tuleb rullmuru kinnitada tikkudega erosiooni takistamiseks. Peale muruvaiba paigaldamist tuleb koheselt tugevasti kasta. Peale kastmist tuleb veenduda, et muld muruvaiba all on ikka märg. Kasta tuleb iga päev kuni muru juurdumiseni, umbes nädal aega, hiljem tuleb kastmist jätkata, aga harvemini. Tuleb pidevalt jälgida, et muruvaip ei kuivaks läbi, sest ta ei taastu. Niita võib muru alles paari nädala pärast. Niitmisjäägid tuleb kindlasti eemaldada. Esimese kuu jooksul peaks vältima muruvaiba tallamist, sellega võib lahti kiskuda juuri.

Siirdemuru eelised:

  • Siirdemuru peamine efekt seisneb lõpptulemuse saavutamise kiiruses. Keskmise koduaia katmine kvaliteetse muruvaibaga võtab aega 1-3 päeva eeldusel, et mullatööd on eelnevalt tehtud. Muruvaiba peab paigaldama kohe, kui rullid kohal.
  • Juurdumine kestab 2-3 nädalat. Külvi teel rajatava muru puhul võib tallamiskindla muru saamiseks aega kuluda kuni 2 aastat.
  • Hoolikalt segatud seemnesegud, kvaliteetsete seemnete kasutamine ja vastava tehnoloogia olemasolu tagavad ühtlase kvaliteedi siirdemurule.
  • Siirdemuru paigaldamine on lihtne. Rulli mõõtmed ja kaal lubavad seda teha ühel inimesel. Sõltuvalt ettevalmistustöödest võib üks inimene paigaldada päevas 150-250 m2.
  • Siirdemuruga muru rajamise periood aastas on pikem (mai-november).
  • Sageli on tarvis muru rajada suure kaldega pindadele, kus tuule- ja vee-erosiooni tõttu on külvimuru rajamine raskendatud.
Ainukeseks miinuseks siirdemuru puhul on kallim hind võrreldes külvimuru 
rajamisega.


Murukivi:

Murukivi on väga dekoratiivne, kuid peamiselt iseloomustab seda omadus, et murule võib sõita ka autoga jälgi jätmata.

Murukivi kasutamisel muruseeme segatakse kasvumullaga ja rehitsetakse murukivi aukudesse. Seejärel rullitakse ja kastetakse. Murukivi muru on väga põuakartlik, kuna kasvukihi paksus on väga väike, päike ja parkivad autod kuumutavad kivi. Seepärast on soovitav kasutada põuakindlamaid muruseemnesegusid. Võimalusel tuleks murukivi põuasel ajal kasta. Murukivi muru tuleb ka kõrgemalt niita, kui tavalist muru.


Aitame sinu ideed teostada, küsi pakkumist!